Korduma kippuvad küsimused

Mis on riigisaladus?

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahvi 3 punkt 1 sätestab, et riigisaladus on Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav teave üksnes käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, välja arvatud salastatud välisteave.

Eeltoodud definitsiooninormis sisaldub seega kaks olulist tunnust: (a) teave peab olema riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud kui riigisaladus ning (b) see peab vajama Eesti Vabariigi julgeoleku ja välissuhtlemise tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset. Riigisaladuse liigid on ära toodud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 6-10, alaliigid aga on sätestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra (VV 20.12.2007 a. määrus nr 262) paragrahvides 4-8. Nendele kirjeldustele vastav teave on riigisaladus, sõltumata sellest, mil viisil seda parasjagu kasutatakse või millisel kujul ta esineb.

Mis on salastatud välisteave ja kuidas seda töödelda?

Salastatud välisteave on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-is 3 p 2 defineeritud kui "välisriigi, Euroopa Liidu, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu alusel täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt".

Seega annab seadus välisriigi salastatud teabele esiteks kaks tunnust: (a) teave kuulub algselt mõnele välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile, (b) teabe avaldaja on selle salastanud. Eesti vahetab salastatud teavet riikidega, kellega on sõlmitud salastatud teabe kaitse lepingud ning teavet kaitstakse vastavalt lepingus sätestatule.

Teiseks ütleb seaduse definitsioon, et salastatud välisteave on Eesti Vabariigi poolt välislepingu alusel täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt. See tähendab, et ka Eestis saab luua salastatud välisteavet - näiteks NATO programmis osalemise raames koostatud ja esitatud seisukohad, mis on salastatud lähtuvalt NATO salastamisjuhistest ja mitte Eesti riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest, on NATO, mitte Eesti salastatud teave.

Salastatud välisteabe kaitseks rakendatakse Eesti riigisaladusele kehtestatud nõudeid ja kaitsemeetmeid, lähtudes välisriigi salastatud teabe tasemest ja selle vastavusest Eesti riigisaladuse tasemele ning arvestades salastatud välisteabe töötlemisele Eesti õigusaktides ja välislepingutes kehtestatud erisusi.

NATO ja Euroopa Liidu salastatud teabe kaitset reguleerivad täiendavalt nende organisatsioonide poolt välja antud dokumendid. NATOs on sellisteks dokumentideks NATO teabe julgeoleku leping ja seda täiendav Põhja-Atlandi Nõukogu dokument C-M(2002)49, Euroopa Liidus on sarnaseks alusdokumendiks Euroopa Nõukogu 2013. a otsus nr 488, millega sätestatakse nõukogu julgeoleku eeskirjad.

Millised õigusaktid sätestavad riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse?

Salastatud teabe kaitse üldalused annab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus. Seadus sätestab riigisaladuse mõiste, riigisaladuseks oleva teabe tasemed ja liigid, riigisaladusele juurdepääsu, riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise korra alused, samuti salastatud välisteabe kaitse üldalused. Salastatud välisteabe kaitsel arvestatakse lisaks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ka välislepingutes sätestatut.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest tuleneva volitusnormi alusel on Vabariigi Valitsus kinnitanud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra, milles sätestatakse täpsemalt riigisaladuse alaliigid, salastatud teabekandjate töötlemise kord, nõuded salastatud teavet töötlevatele isikutele ja asutustele ning salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi väljastamise kord.

Tulenevalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korrast peab iga riigisaladuse valdaja kehtestama asutusesisesed juhised riigisaladuse kaitseks.

Kellel on õigus juurdepääsuks riigisaladusele?

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahvist 26 lähtudes võib juurdepääsõigus riigisaladusele tuleneda mitmel erineval viisil:

  1. üldjuhul tekib juurdepääsuõigus KONFIDENTSIAALSE ja kõrgema tasemega teabele riigisaladusele juurdepääsu loa alusel;

  2. juurdepääsõigus riigisaladusele võib tekkida ka ametikohajärgselt. Ametikohajärgne juurdepääs tähendab seda, et juurdepääsuõiguse tekkimiseks piisab sellest, kui inimene töötab vastaval ametikohal ning omab põhjendatud teadmisvajadust salastatud teabele juurdepääsuks. Ametikohad, millel on juurdepääs riigisaladusele, on sätestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahvis 27. Ametikohajärgne juurdepääsõigus riigisaladusele on Vabariigi Presidendil, Riigikogu liikmel, Vabariigi Valitsuse liikmel, kohtunikel, Kaitseväe juhatajal ja ülemjuhatajal, õiguskantsleril ja tema asetäitja-nõunikul, riigikontrolöril ja Eesti Panga presidendil ja Eesti Panga Nõukogu esimehel ja liikmel.

    Ametikohajärgne juurdepääsõigus kehtib ka PIIRATUD tasemega riigisaladusele juurdepääsuks. See tähendab, et isikule, kes soovib juurdepääsu üksnes PIIRATUD tasemega riigisaladusele, piisab sellest, kui ta töötab ametikohal, millel töötamise eeltingimuseks on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine. Selliste ametikohtade loetelu kinnitab asutuse juht;

  3. Juurdepääsuõigus riigisaladusele võib ilma riigisaladusele juurdepääsu loa ja julgeolekukontrollita tekkida isikul, kelle suhtes kohaldatakse tunnistajakaitse kaitseabinõusid tunnistajakaitse seaduse alusel, ning tema advokaadist esindajal isiku kaitset puudutavale riigisaladusele;

  4. seadus näeb ette ka neljanda võimaluse juurdepääsuks riigisaladusele. See õigus võib tekkida kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja kohtueelse menetlemise ja kohtumenetluse osalisel ning tema esindajal uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel peale julgeolekukontrolli läbimist, kui juurdepääs on kohtuasja lahendamiseks vältimatult vajalik.

Mis on riigisaladusele juurdepääsu luba?

Riigisaladusele juurdepääsu luba on dokument, mis tõestab Teie juurdepääsuõigust riigisaladusele ning mille julgeolekukontrolli teostav asutus väljastab pärast Teie suhtes julgeolekukontrolli läbiviimist.

Mis on julgeolekukontroll?

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahvi 47 kohaselt peab riigisaladusele juurdepääsu loa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks (juriidilise isiku puhul töötlemisloa saamiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks) seda taotlev isik läbima julgeolekukontrolli. Julgeolekukontrolli eesmärk on selgitada välja isiku vastavus juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise tingimustele.

Kuigi PIIRATUD tasemega teabele juurdepääsuks ei väljastata riigisaladusele juurdepääsu luba, on seadusest tulenevalt julgeolekukontrolli õigus läbi viia ka isikute suhtes, kellel on juurdepääs PIIRATUD tasemega riigisaladusele ametikohajärgselt.

Sisuliselt tähendab julgeolekukontroll seda, et julgeolekukontrolli teostav asutus (Kaitsepolitseiamet või Teabeamet) kontrollib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning julgeolekuasutuste seaduse alusel, kas juurdepääsuluba taotlev isik vastab riigisaladusele juurdepääsuks sätestatud tingimustele (need on üksikasjalikult üles loetud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahvis 32) või mitte. Seadus annab juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise absoluutsed alused (§ 32 lg 1), mille esinemisel ei või isikule juurdepääsuluba anda. § 32 lõikes 2 on ära toodud isikule juurdepääsloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise alused, mille puhul on juurdepääsuloa andjale või selle pikendajale antud kaalutlusõigus.

Julgeolekukontrolli nõuet ei rakendata neile riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses loetletud isikutele, kel on ametikohajärgne juurdepääsuõigus riigisaladusele, kuid kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontrolli ka nende isikute, välja arvatud Vabariigi Presidendi suhtes.

Kus võib riigisaladust ja salastatud välisteavet töödelda?

Lähtudes riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras sätestatust, võib KONFIDENTSIAALSE ja kõrgema tasemega teavet töödelda ainult turvaalal. Turvaala on ala, kus on lubatud töödelda salastatud teavet ja mis vastab kehtestatud nõuetele (alale sisenemine peab olema kontrollitav ja tuvastatav, ala peab olema häiresüsteemiga kaitstud, samuti kehtivad piirangud juurdepääsuloata isikute viibimisele turvaalal, jne).

PIIRATUD tasemega teavet võib töödelda ka administratiivalal. Selle all mõeldakse asutuse käsutuses olevat ala, kuhu sisenenud isikud ja sõidukid on tuvastatavad.

Millised on NATO salastatud teabe tasemed?

NATO salastatud teabe tasemed ja nendele vastavad Eesti riigisaladuse tasemed on järgmised:

COSMIC TOP SECRET TÄIESTI SALAJANE
NATO SECRET SALAJANE
NATO CONFIDENTIAL KONFIDENTSIAALNE
NATO RESTRICTED PIIRATUD

Lühemate kui ühe lehekülje pikkuste tekstilõikude salastatuse taseme märkimisel NATO salastatud dokumentides võib kasutada järgmisi standardlühendeid: CTS, NS, NC, NR.

Sageli kasutatakse dokumentidel märgistust NATO UNCLASSIFIED. See ei ole salastatud teave, kuid vajab siiski kaitset avalikustamise eest ja selle levitamine toimub teadmisvajaduse põhimõtet arvestades, sarnaselt Eesti ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS mõeldud teabega avaliku teabe seaduse alusel. Tuleb pöörata tähelepanu, et selliste dokumentide märgistamisel tuleb lähtuda AvTS § 41 lõikest 3.

Millised on ELi salastatud teabe tasemed?

Euroopa Liidu salastatud teabe tasemed ja nendele vastavad riigisaladuse tasemed on järgmised:

TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET TÄIESTI SALAJANE
SECRET UE / EU SECRET SALAJANE
CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL KONFIDENTSIAALNE
RESTREINT UE / EU RESTRICTED PIIRATUD

Lühemate kui ühe lehekülje pikkuste tekstilõikude salastatuse taseme märkimisel Euroopa Liidu salastatud dokumentides võib kasutada järgmisi standardlühendeid: TS-UE/EU-TS, S-UE/EU-S, C-UE/EU-C, R-UE/EU-R.

Sageli kasutatakse ELi dokumentidel märgistust LIMITÉ, mis ei ole salastatud teave, kuid vajab siiski kaitset avalikustamise eest ja selle levitamine toimub teadmisvajaduse põhimõtet arvestades, sarnaselt Eesti ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS mõeldud teabega avaliku teabe seaduse alusel. Tuleb pöörata tähelepanu, et selliste dokumentide märgistamisel tuleb lähtuda AvTS § 41 lõikest 3.

Kuidas salastatud teavet sisaldavat dokumenti märgistada?

Salastatud dokument tuleb märgistada dokumendi koostaja poolt kohe dokumenti koostama asudes salastuse taseme märkega (PIIRATUD, KONFIDENTSIAALNE, SALAJANE või TÄIESTI SALAJANE) dokumendi üla- ja alaservas (suurtähtedes sõrendatud paksus kirjas vähemalt 16 punktikõrgusega). Juhul, kui salastusmärget pole võimalik tekstitöötlusprogrammis lisada (nt kirjaplangil olevad logod segavad märgistuse trükkimist või pole tegemist paberkandjaga), võib salastusmärgistuse lisada ka pärast dokumendi väljatrükkimist templijäljendiga. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus annab ka võimaluse salastada dokument lisatähisega (näiteks LUBATUD TUTVUSTADA AINULT ADRESSAADILE), mis viitab teabekandja suhtes rakendatavale täiendavale turvameetmele või mis määratleb teabekandjale juurdepääsuõigusega isikute ringi.

Dokumendi esilehele kantakse lisaks salastatuse taseme märkele ka märge salastamise aluse kohta. Juhul, kui tegemist on Eesti riigisaladust sisaldava dokumendiga, märgitakse salastatuse alusena üks riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra paragrahvide 4-8 sätetest. Kui salastamise aluseid on rohkem kui üks, tuleb teabekandjale märkida kõik alused. Veel tuleb märkida dokumendile salastamistähtaeg. Lisaks kuupäevale ja aastaarvule võib salastamistähtajaks olla ka mõne konkreetse sündmuse toimumine. Salastatud teabekandjale tuleb lisaks märkida teabekandja registreerimise number ja kuupäev.

Tekstisiseselt on salastatud dokumenti võimalik märgistada tekstilõikude, illustratsioonide jm kaupa, et tekstiga tutvudes oleks selge, milline osa teabest on millisel tasemel salastatud ja milline osa on näiteks juurdepääsupiiranguta. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et dokumendil tervikuna on tema eri osade kõrgeim riigisaladuse tase.

Kui Eesti riigisaladust sisaldav dokument edastatakse mõnele välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, peab dokumendile kandma välislepingu nõuetele vastavad salastusmärked ning esilehele paremasse nurka märkima inglisekeelse märke selle kohta, et tegemist on Eesti Vabariigi teabega (“Classified as State Secret of the Republic of Estonia”).

Nii paberkandjal kui ka elektroonilisele dokumendile, mis sisaldab mõne teise välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni salastatud teavet, kantakse välislepingu kohaselt salastatud välisteabe avaldaja salastatuse taseme märgistus ja sellele vastava riigisaladuse märgistus. Dokumendi esilehele paremasse nurka tuleb teha suurtähtedes märge “SALASTATUD VÄLISTEAVE” ning juurde kirjutatakse salastatud välisteabe avaldaja nimi, salastatuse tase ja tähtaeg, kui see on määratud. Riigi julgeoleku volitatud esindajal on õigus teha salastatud välisteabe märgistamise nõuetes erandeid. Näiteks võib riigi julgeoleku volitatud esindaja anda loa asutustele, kes töötlevad salastatud välisteavet elektrooniliselt väga suurtes mahtudes, teha erisusi salastatud välisteavet sisaldavate dokumentide märgistamisel. Vastava loa saamiseks peab asutus esitama riigi julgeoleku volitatud esindajale põhjendatud taotluse ning saama vastu kirjaliku nõusoleku.

Kuidas toimub salastatud välisteabele juurdepääsusertifikaadi taotlemine?

Vaata: Salastatud välisteabele juurdepääsu taotlemise korra ja protseduuride kirjeldus.

Kui kaua võtab aega riigisaladusele juurdepääsu loa ja sertifikaadi taotlemine?

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahv 33 sätestab riigisaladusele juurdepääsu loa andmise tähtaja. Nimetatud paragrahvi lg 3 ütleb, et juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutuse juht hiljemalt kolme kuu jooksul arvates nõuetekohase avalduse esitamisest. Samas lg 4 annab võimaluse pikendada seda tähtaega veel 3 kuu võrra. Töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamine otsustatakse füüsilise isiku puhul kahe ja juriidilise isiku puhul kuue kuu jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord kehtestab, et dokumendid salastatud välisteabele juurdepääsu võimaldava sertifikaadi taotlemisel tuleb esitada vähemalt 1 kuu enne sertifikaadi soovitavat algusaega ning sertifikaadi kinnituse puhul 1 nädal enne soovitavat algusaega. Selle ajavahemiku sisse kuulub riigi julgeoleku volitatud esindaja poolne laekunud taotluste menetlemine ning sertifikaadi taotleja salastatud teabe kaitse nõudeid tutvustava briifingu läbimine.

Mis on karistus salastatud välisteabe kaitse nõuete rikkumise eest?

Karistused riigisaladusega seotud süütegude toimepanemise eest sätestab karistusseadustik:

§ 52¹. Riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuete rikkumisega seotud väärteo eest võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada süüdlasele lisakaristusena riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmist kuni üheks aastaks.

§ 55¹. Juriidilisele isikule süüteo eest lisakaristuse mõistmine

Seaduses sätestatud juhtudel võib kohaldada lisakaristusena:

1) juriidilisest isikust süüdlase suhtes kohtu või kohtuvälise menetleja poolt riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmist karistusseadustiku §-s 52¹ sätestatud tingimustel;

§ 217 Arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine

Arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel kui juurdepääsu on hangitud riigisaladust, salastatud välisteavet või ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavale arvutisüsteemile – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahalise karistusega.

§ 232 Riigireetmine

Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuse või salastatud välisteabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule – karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

§ 234 Salakuulamine

Välismaalase poole riigisaladuse või salastatud välisteabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

§ 241. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine

Riigisaladuse või salastatud välisteabe saladuses hoidmiseks kohustatud isiku poolt riigisaladuse või salastatud välisteabe avalikustamise, ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamise eest, kui puudub karistusseadustiku §-s 232 (riigireetmine) või 234 (salakuulamine) sätestatud süüteokoosseis – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

§ 242. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine ettevaatamatusest

Riigisaladuse või salastatud välisteabe saladuses hoidmiseks kohustatud isiku poolt riigisaladuse või salastatud välisteabe avalikustamise, ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamise eest, kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest, samuti riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldava teabekandja kaotamise eest, kui:

1) sellega on tekitatud oluline kahju Eesti Vabariigi, välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni julgeolekule või

1¹) sellega on tekitatud oht isiku elule või tervisele või

2) süüteo objektiks oli salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus või salastatud välisteave, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

Karistused riigisaladuse kaitse nõuete rikkumise eest sätestab ka riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus:

§ 53. Riigisaladuse kaitse nõuete rikkumine

(1) Riigisaladusele juurdepääsu õigusega isiku poolt riigisaladuse kaitse nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes riigisaladuse avalikuks tuleku või juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise oht, teabe õigusliku aluseta riigisaladusena töötlemise, riigisaladuse valel õiguslikul alusel, vale salastamistaseme või -tähtajaga salastamise, riigisaladuse salastamata jätmise, julgeolekuohu möödumisel riigisaladuse salastatuse enne tähtaja möödumist kustutamata jätmise eest või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 punktides 3, 4, 6 ja 7, § 32 lõikes 4, § 42 lõikes 6 või §-s 45 sätestatud teatamiskohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui väärteo objektiks oli salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot

§ 54. Riigisaladuse avalikustamine ettevaatamatusest ja salastatud teabekandja kaotamine

(1) Riigisaladuse saladuses hoidmiseks kohustatud isiku poolt riigisaladuse avalikustamise, ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamise eest, kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest, samuti salastatud teabekandja kaotamise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 55. Vastutusriigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse rikkumise eest

(1) Isik ei vabane vastutusest, kui pärast sellise väärteo toimepanemist, mille objektiks oli riigisaladus, teabe salastatus kustub või kui riigisaladuse salastamise õiguslikku alust, salastamistaset või -tähtaega muudetakse, välja arvatud juhul, kui teabe salastamiseks puudus õiguslik alus. Teabe õigusliku aluseta salastamise eest vastutab isik ka pärast teabe salastatuse kustumist.

(2) Kui isikult võetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuete rikkumisega seotud väärteo toimepanemise eest ära riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus või väljaspool riigiasutuse või Eesti Panga valduses olevat kinnis- või vallasasja riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisõigus, siis peab isik juurdepääsu- või töötlemisõiguse saamiseks vastavalt juurdepääsuõigust või töötlemisluba uuesti taotlema.